Viies ja kuues nädal- 5.-17.12

Eelmisel pühapäeval ei jõudnudki midagi kirjutada. Metsik tamp on peal, aastalõpp, projektide aruanded, teabepäevad, arved, lisaks koolitööd- vahepeal oli tunne, et mind tahetakse ära tappa. Aga kes on süüdi- ikka ise...

Õppimisega on lood kehvad. Olen küll hilisõhtuti kirjutanud nõustamise uurimustööd, õppinud psühholoogia eksamiks ja teinud ka eesti ja inglise keele kodutöid, kuid seda kõike peaks tegema süvenemisega, mitte kiirustades nagu mina tegin. Psühholoogia eksamil läks kehvasti, aga ma loodan tõemeeli, et saan F-i, siis antakse võimalus seda uuesti teha. Ma olen täiesti suuteline tegema seda vähemalt B peale! Saaksin vaid asjasse süveneda..

Erialakirjanduse uurimustööga on ka kehvasti. Algselt valitud teema ei sobigi. Valisin uue teema- jälle ei sobi. Konsultatsioonil Kristiina juures ei leidnud me samuti head lahendust, aga küll ma midagi välja nuputan. Järgmisel nädalal pean leidma teema ja selle kallal jõulude ajal vaeva nägema.
Jõulud kujunevad mul seekord õppimise tähe all. Vaja ette valmistada inglise keele, kasvatusteaduste ja erialakirjanduse eksamiteks. Järgmisel kolmapäeval loodan, et suudan eesti keele eksami edukalt sooritada.

Mis minu uurimisteemasse puutub, siis põhiprobleemiks on see, et ma ei leia end huvitavast valdkonnast seda osa, mida uurima hakata.  Minu silme ees seisab lõputöö kuvand- uurimustöö sellest, kuidas oleks Eestis võimalik luua puudega inimeste jaoks korralikku koolituskeskust. See teema on mulle väga südamelähedane, sest tahan ise seda keskust käivitada. Praegu juhin samuti koolituskeskust, kuid meil puudub kindel arenguplaan ja strateegia.

Uurimusteema erialakirjanduse seminaril peaks käsitlema ühte osa sellest lõputööst. Kuna andragoogika aines peaksin lähenema sellele täiskasvanud õppija või koolitaja seisukohaltt, siis pean siduma koolituskeskuse teema kas õppija või koolitajaga. Plaanisin teise valikuna teha uurimust erivajadustega inimeste koolitaja pädevustest, kuid selgus, et see ei ole andragoogika teema. Pigem tuleks vaadelda koolitaja professionaalset arengut.  Aga kuidas?

Neljas nädal- 28.11- 4.12

Sel nädalal ma jäin ellu. Esmaspäeva tegevused: vaatasin üle Tartu teabepäeva koha, kohtusin inimesega, kes vajas nõustamist, õhtul käisin Vanemuise teatris vaatamas kolmandat korda Etendust „Imetegija“. Etendust vaatasin tööalaselt, uurin, kas tehnilised abivahendid kurtidele ja vaegkuuljatele töötavad. Seekord õnnestusid subtiitrid kenasti, aga klapid olid vaiksed ja viipekeele tõlk pimeduses. Detsembri lõpus kohtume teatri meeskonnaga ja arutame, kuidas edasi liikuda. 

 

Teisipäeval toimus Rakvere teabepäev puudega inimestele. Teabepäev läks kenasti korda, inimesi oli üsna palju, ainult 1 inimene pidi tagasi minema, sest talle puudus ligipääs. Ootamatult selgus, et ürituse ruumi pääsemiseks tuleb ületada trepimade. Peame ikka tõsiselt käsile võtma ettevõtete koolitamise puuetega inimestega suhtlemise valdkonnas. Väga imelik, et kui pannakse kinni ruumid puuetega inimeste ürituseks, siis eeldatakse, et ligipääsu ei olegi vaja?

Kolmapäeval jooksin mööda arste- korraline ülevaatus. Teades ette, et seal läheb pool päeva, kasutasin ooteaega eluloo kirjutamiseks sülearvutis. Vanemad inimesed küll vaatasid mind imelikult, kuid mind ei huvitanud- aeg on piiratud ja tähtajad lähenemas. Peale lõunat jõudsin kontorisse, vaevalt sain suured kaustad laiali laotada, kui sisse astusid Innove kontrollid. Sain märkuse, et sellises toas ei saa nõustamist teha. Õnneks ei olnud muid olulisi vigu.

Neljapäeval panin portfoolio vahele materjale, kujundasin, täiendasin, lisasin. Oli väga loominguline päev ning sain end õppijana põhjalikult analüüsitud. Kui portfoolio lõpuks valmis oli saanud, tundsin suurt uhkust. Minu esimene mapp ikka, nägin selle nimel tõepoolest palju vaeva.

Reedel toimus esimene eksam. Rühmal oli tuju hea, valmistasime ette ka väikese söögilaua. Esitlused läksid hästi, mina sain teadlikult viimasena esinetud. Lõpetasin eksami isetehtud innovatsioonilise jõulusalmiga. Loodan, et materjal õppejõule meeldib, ise hindasin seda küll lausa A-ga. Mind üllatas Larissa iseloomustus- tundun talle peene huumoriga lahe inimene olevat. Sellisena ei olegi mind veel ükski õppejõud tagasisidestanud. 

Laupäeval toimus minu korraldatud motivatsioonikoolitus kuulmispuudega vabatahtlikele inimestele. Koolitus oli lõbus ja tõeliselt motiveeriv. Õhtul läks koolitus sujuvalt üle jõulupeoks. Selle aasta esimene pidu sai juba peetud. Päris väsitav oli, aga kõik sujus kenasti. 

Pühapäeval hakkasin oma meilidele vastama, vahepeal polnud jõudnudki seda teha. Ja nüüd jätkan oma kontseptuaalse referaadiga ning proovin ka nõustamise uurimustööd teha. Tahaksin minna soojale maale palmi alla. Või siis lihtsalt mõned päevad puhata. Enne jõule ei tundu seda aega igatahes veel tulevat..