Üks hullumeelne nädal on selja taga, teine kohe tulemas. Mulle tundub, et kõik asjad, mis korraga tulla saavad, seda ka hoolega teevad. Projektide aruanded, üritused, koolitused, teabepäevad, sekka siis ka koolitööd.
Sel nädalal jäi palju tööasju siiski tegemata ning ma ei jõudnud teha pooltki kooliülesannete nimekirjast, mis mul märkmikus kirjas. Tähtajad aga lähenevad, lisaks erialakirjanduse kontseptuaalsele referaadile on vaja teha veel andragoogika portfoolio, eesti keele kodutöö ja nõustamise uurimus. Vaja on valmistuda ka kasvatusteaduste õpimapi esitlemiseks, inglise keele ja psühholoogia eksamiteks. Tundub, et töö segab päris palju kooliskäimist. Õnneks olen suhelnud ka teiste kursusekaaslastega, kellel on samad mured- lihtsalt ei jõua.
Ei saa öelda, et mul ei ole midagi tehtud- on ikka küll. Aga vajaksin väga süvenemisaega. Olen küll kiire tegutseja, enamasti jõuan ka tähtaegadest kinni pidada, kuid selline rabelemine ei meeldi mulle enesearengu mõttes mitte üks teps. Aga iga kord, kui tekib taas ahastus, meenutan Bandurase enesetõhususe teksti- ja uskuge või mitte- see mõjub!
Lugesin täna isiksuse käsitlusi- tore oli leida erinevate kuulsate psühholoogide ja psühhiaatrite teooriate seas enese põhimõtetega sobivaid teese ning arutleda nende üle nii essee vormis kui ka oma uurimuste temaatika raames. Mulle meeldib luua midagi uut, tahan, et tegevusel oleks ka reaalne kasu. Mõttetu on näha vaeva, kui looming jääb lihtsalt seisma. Kujutlen juba oma vaimusilmas, kuidas teen oma magistritööd. Naudin kindlasti seoste leidmist, kuid tean ka, et töö vormistamine ei saa olema kindlasti mitte meelakkumine.
pühapäev, 27. november 2011
pühapäev, 20. november 2011
Teise nädala raport
Kohe mööduv nädal (14.-20.november) läks nii kiiresti, et ei saanud arugi.
Esmaspäeval koolitasime PÖFFi vabatahtlikke erivajadustega inimeste eripärade suhtes. Teisipäeval oli vastuvõtupäev Toompuiesteel, lisaks kirjutasin mõned aruanded. Kolmapäeval tegin ära eesti keele kirjaliku väljendusoskuse töö, koostasin andragoogika portfoliot ja õppisin inglise keelt. Neljapäeval käisin inglise keele tunnis, klientidega kohtumas ning valmistusin reedeseks koolipäevaks.
Reeded hakkavad mulle üha enam meeldima. Koolipäevadel saab end tööasjadest lahti rebida, kõik pooleliolevad aruanded on rahumeeli poolikud- kuskil mujal, mitte minu silme all. Kursusekaaslastega on aina parem klapp, kasvame jõudsalt kokku.
Reedel osalesin aktiivselt erialakirjanduse aines ning õhtupoole eesti keeles. See õhtune osa on kuidagi väsitav. Võimalik, et nende 120 inimese seas on mõni energiavampiir, igatahes peale esimest "poolaega" pidin lihtsalt minema pääsema, pea oli uimane ja raske. Tuigerdasin tükk aega veel tänaval, enne kui toibusin.
Nädalavahetusel läksin tütrele külla ning ei teinud mitte midagi. Ehk siis puhkasin end välja enne järgmise nädala "hullumaja".
Esmaspäeval koolitasime PÖFFi vabatahtlikke erivajadustega inimeste eripärade suhtes. Teisipäeval oli vastuvõtupäev Toompuiesteel, lisaks kirjutasin mõned aruanded. Kolmapäeval tegin ära eesti keele kirjaliku väljendusoskuse töö, koostasin andragoogika portfoliot ja õppisin inglise keelt. Neljapäeval käisin inglise keele tunnis, klientidega kohtumas ning valmistusin reedeseks koolipäevaks.
Reeded hakkavad mulle üha enam meeldima. Koolipäevadel saab end tööasjadest lahti rebida, kõik pooleliolevad aruanded on rahumeeli poolikud- kuskil mujal, mitte minu silme all. Kursusekaaslastega on aina parem klapp, kasvame jõudsalt kokku.
Reedel osalesin aktiivselt erialakirjanduse aines ning õhtupoole eesti keeles. See õhtune osa on kuidagi väsitav. Võimalik, et nende 120 inimese seas on mõni energiavampiir, igatahes peale esimest "poolaega" pidin lihtsalt minema pääsema, pea oli uimane ja raske. Tuigerdasin tükk aega veel tänaval, enne kui toibusin.
Nädalavahetusel läksin tütrele külla ning ei teinud mitte midagi. Ehk siis puhkasin end välja enne järgmise nädala "hullumaja".
esmaspäev, 14. november 2011
Esimese nädala raport
Sel nädalal (7.-13.november) olen ma palju teinud. Esmaspäeval läksin tööle, käisin vahepeal oma kuuldeaparaati häälestamas- kooli jaoks ju vaja- ja siis sõitsime kolleegiga Võrru. Teisipäeval viisime läbi erivajadustega inimeste karjäärialase teabepäeva Võru rahvale- see läks väga hästi korda. Kolmapäeval tulime tagasi, tööd jõudsin paraku sel päeval üsna vähe teha, väsimus oli suur. Neljapäeval tegin hilisõhtuni kontoris tööd, kolm vahepealset poolikut päeva andsid tunda. Ja reedel- laupäeval olin tubli koolilaps.
Laupäeva õhtul oli siis see aeg, kus ma sain uurida erialakirjanduse aine koduseid ülesandeid. Kursusekaaslased küll hoiatasid, et see ei ole kergemate killast, isegi juhendeid ei olevat üleval. Edmodo oli mul selleks ajaks juba tehtud, blogi ka. Tuulasin siis mõned tunnid andmebaasides ja valisin välja mitu erivajadustega inimeste õppimist puudutavat artiklit. Tirisin endale alla ka mõistekaardi tegemise programmi VUE. Rohkem ma laupäeva õhtul ei jõudnudki.
Täna käisin Haapsalus, nüüd õhtul jätkasin mõistekaardi ja kokkuvõttega. Mõistekaardi tegemine oli päris huvitav ja tulemus mulle väga meeldis- sai selline värviline. Blogi mulle ka meeldib, seda kujundasin tükk aega. Kõige raskem on inglise keel. Aega läheb ikka üksjagu, enne kui artiklid tõlgitud saavad. Aga kursaõed on hämmingus- ma olevat selline eriliselt kiire õppija. Teised pusivad kodutööde kallal terve nädala, mina teen need enamasti eelmisel päeval valmis. Aga mina ju mõtlen terve nädala, kuidas teha...
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!
Laupäeva õhtul oli siis see aeg, kus ma sain uurida erialakirjanduse aine koduseid ülesandeid. Kursusekaaslased küll hoiatasid, et see ei ole kergemate killast, isegi juhendeid ei olevat üleval. Edmodo oli mul selleks ajaks juba tehtud, blogi ka. Tuulasin siis mõned tunnid andmebaasides ja valisin välja mitu erivajadustega inimeste õppimist puudutavat artiklit. Tirisin endale alla ka mõistekaardi tegemise programmi VUE. Rohkem ma laupäeva õhtul ei jõudnudki.
Täna käisin Haapsalus, nüüd õhtul jätkasin mõistekaardi ja kokkuvõttega. Mõistekaardi tegemine oli päris huvitav ja tulemus mulle väga meeldis- sai selline värviline. Blogi mulle ka meeldib, seda kujundasin tükk aega. Kõige raskem on inglise keel. Aega läheb ikka üksjagu, enne kui artiklid tõlgitud saavad. Aga kursaõed on hämmingus- ma olevat selline eriliselt kiire õppija. Teised pusivad kodutööde kallal terve nädala, mina teen need enamasti eelmisel päeval valmis. Aga mina ju mõtlen terve nädala, kuidas teha...
Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!
reede, 11. november 2011
Terekest
Siin ma siis olen. Hakkan tänapäevaseks ja proovin blogi pidada.
Rohkem ma praegu ei lobise- lähen kooli:)
Rohkem ma praegu ei lobise- lähen kooli:)
Tellimine:
Postitused (Atom)