Kohe mööduv nädal (14.-20.november) läks nii kiiresti, et ei saanud arugi.
Esmaspäeval koolitasime PÖFFi vabatahtlikke erivajadustega inimeste eripärade suhtes. Teisipäeval oli vastuvõtupäev Toompuiesteel, lisaks kirjutasin mõned aruanded. Kolmapäeval tegin ära eesti keele kirjaliku väljendusoskuse töö, koostasin andragoogika portfoliot ja õppisin inglise keelt. Neljapäeval käisin inglise keele tunnis, klientidega kohtumas ning valmistusin reedeseks koolipäevaks.
Reeded hakkavad mulle üha enam meeldima. Koolipäevadel saab end tööasjadest lahti rebida, kõik pooleliolevad aruanded on rahumeeli poolikud- kuskil mujal, mitte minu silme all. Kursusekaaslastega on aina parem klapp, kasvame jõudsalt kokku.
Reedel osalesin aktiivselt erialakirjanduse aines ning õhtupoole eesti keeles. See õhtune osa on kuidagi väsitav. Võimalik, et nende 120 inimese seas on mõni energiavampiir, igatahes peale esimest "poolaega" pidin lihtsalt minema pääsema, pea oli uimane ja raske. Tuigerdasin tükk aega veel tänaval, enne kui toibusin.
Nädalavahetusel läksin tütrele külla ning ei teinud mitte midagi. Ehk siis puhkasin end välja enne järgmise nädala "hullumaja".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar